KANGASTE VALIMINE ÕMBLUSEKS

 

Nojah, ma ei hakka valetama ja tunnistan, et eelmist postitust kirjutades sattusin ma õhinasse ja oma ettekujutuses olin jube tark ning õmblesin juba sõbrannadele ja eesotsas endale kleite. Praktikani ehk õmblemiseni ei jõudnudki, sest juhtus midagi, mida ei juhtu tihti - Elis sisenes kangapoodi. Kangast oli ju kleitide jaoks vaja.

Poodi astusin ma muidugi sisse enesekindlalt oksad laiali nagu Texase korravalvuril vaenlasi täis pubisse sisenedes ja mõtlesin midagi sellist:  “Kurat, Elis, nüüd kus sa tead, et see teksasärk, millega sa käinud oled, on tehtud kangast nimega chambray, siis nii märkimisväärsete teadmiste juures oled sa nagu kala vees”

Mmm. Vale vastus - proovi uuesti. 

Iga mu poor tunnetas, kuidas tädi leti taga teostas minu profiili analüüsi ning ilmselt vääramatu täpsusega määras, et tegu on justkui esimest korda erootikapoodi sattunuga - saabub võlts enesekindlusega ja seejärel kaob tagumiste riiulite vahele hauma plaani, kuidas võimalikult kiiresti, enesekindlalt ja silmsidet vältides uuesti lahkuda. Aia!

No natuke ma seal tagumiste riiulite vahel ikka jõudsin ringi ka vaadata enne. Hirmus palju oli igas mõõdus ja mustris rulle, materjalidest polnud suures ulatuses endiselt õrna aimugi ja mille kuradi järgi veel vaja mineva kanga kogust määrata? Pole aimugi. Lahkusin enesekindlalt silmsidet vältides ja ruttasin Tädi Porgandi juurde googeldama, sest noh tal on ikka ultrakiire internet kohe. 

Tädi Porgandi pikutas parasjagu ahju otsas soojas ja kuulas mu muresid kanga valimise ja koguse osas ning käratas “Ega sa suririideid ei õmble, et kangast üle jääda ei tohi”. Ja arvas, et võtku ma ikka lahkesti kohe kangast. Pärast teen endale veel padjapüürid ning. 

Kui teie aga näiteks kleiti tehes aga hoopis kleidi ja padjapüüridega lõpetada ei taha, siis siin on mõned punktid selleks ja muukski, mida jälgida kanga ostmisel. 


Tarkused!

Tegelikult on nii, et kui sul on mingi riietusese mõttes ja sa pole varem kunagi ise õmmelnud või lõikeid teinud, siis on hea mõte alustuseks googeldada  (nagu meie Tädi Porgandiga praegu) ning leida internetist juba olemasolevaid lõikeid, mis vastavad su ettekujutusele. Tavaliselt nende juures on ka juba materjalikulu arvutatud. Neid lõikeid on ka hea omakorda kangapoes näidata ning küsida, mis materjali või kui palju sul vaja minna võib sellise asja õmblemiseks kui sul on kahtlusi ja materjalikulu lõigete juurest kirjas pole.

Ise arvutamiseks oleks hea mõte välja selgitada, et mis on müüdava kanga laius. Enamasti müüakse kangast meetri kaupa. Kui oled leidnud, et soovitava kanga laius on näiteks 120 cm, siis kõige lihtsamalt seletades laota oma kõik lõiked 120 cm laiuses laiali. Jäta muidugi lõigete vahele mõne cm suurused vahed õmblusvaruks. Vaata kas kõik su lõiked mahuvad ära, kui ei, siis liigu ülejäänutega ülespoole ja mõõda mitme meetri peale su lõiked kõik ära mahuvad lahedasti.

Kui kangas on mitte kindla rütmiga mustriline ning soov on, et muster istuks omavahel kokku - sel juhul tuleb arvestada suurema kangakuluga, et muster omavahel klappima saada. Siis tuleb lõiked jaotada nii kangal, et muster soovitud detailide vahel klapiks. Näiteks soovid dressipluusi kõhule õmmelda kaks samasuguse mustriga taskut, siis pead lõikama need taskud välja kohtadest kus muster omavahel ühtiks taskutel. Samuti, et muster jookseks taskutel sama pidi. 

Ja muidugi tuleb ka mõelda olenevalt kanga kasutuseesmärgist ka selle vastupidavusele ja biolagunevusele. Kiirmood kasutab tavaliselt sünteetilise odavaid ning kehvema kvaliteediga materjale, mis ei pea kaua vastu ning sestap kutsutaksegi seda kiirmoeks. Kehvema kvaliteediga kangad vananevad ja kaotavad oma vormi ning värvi kiiremini. Selle kohta võiks ka öelda, et sa saad seda, mille eest sa maksad. Tähenduses, et kvaliteetsemad kangad on lihtsalt paraku kallimad. 

Peale selle tuleb silmas pidada, et mõned kangad tõmbavad kokku pesus, eriti naturaalsete fiibritega kangad. Sellega tuleb arvestada ja vajadusel võtta kangast varuga ning eelnevalt materjal läbi pesta. Flanell võib näiteks pesu käigus kokku tõmmata 10-20%. Seda kõike tasub müüja käest uurida.


Müüjalt tasub veel küsida olenevalt projektist järgnevaid küsimusi:

  • Milline on kanga parempool, milline pahempool? Kas võib kahepoolselt kasutada?

  • Kas kangas on veniv või mitteveniv? Kummale poole? Ja mitme protsendi ulatuses?

  • Milline on kanga suund?

  • Kas kangas on eelnevalt pestud? (ja ei tõmba rohkem kokku)

  • Kas see vajab voodrit või mitmekihilist kasutamist?

  • Millised on hooldusjuhendid sellele kangale?

  • Kui palju on kangast lisaks vaja nt palistamiseks? (See on see kui nt servad tagasi keerad säärtel ja varrukatel)

  • Kas kangas vajab ka voodrit?

 

Järgmisel korral läheme juba spetsiifilisemaks. Seni ärge peljake küsida infot kanga edasimüüjatelt. Tegelikult ei ole üldse põhjust valehäbiks ning müüjad ei ole sugugi nii hirmsad nagu mulle jutu algul tundus.

Aa ja muide, mis puudub mu profiili analüüsinud kangapoe tädisse, siis selle jutu peale potsatas Tädi Porgandi oma tagumiku ahju otsast diivanile ja teatas, et kangapoes töötab Metsaaru Saima, kes on juba 89. aastast saadik pime. 

 

Päikest! :)

Teie Elis ja Tädi Porgandi