KANGASTE AJALUGU ehk kuidas Tädi Porgandi Googlet kasutama õppis.

Kõik ei saanud sugugi alguse sellest, et meil oli siia alustuseks midagi üldist vaja, kuigi ka see on tõsi, vaid sellest, et Tädi Porgandil käisid suvel lapselapsed külas ja tükki kolm - Hiiremai, Trussilla-Pricilla ja tavaline Toomas. Kelle omad nad küll olid, seda on juba raske öelda, sest Porgandil endal lapselapsi pole. “Kuid kellegi lapselapsed nad ikka on”, arvas tädi. 

Tädi Porgandil läks teiste laste nimedega keel üsna sõlme. Sestap meeldis talle kõige rohkem tavaline Toomas. Tavaline Toomas näitas üles ka kõige rohkem vaimuerksust. Eks need teised kah miskit segast rääkisid. “Treidime bitcoine” ja keskist “influencerist”, aga Toomas ikka küsis ja rääkis selgelt maiseid asju. “Kas sul mett on tädi?”, küsis ta. Tädi Porgandi on alati lihtsuses oma võlu näinud. 

 Aga ükspäev läks Toomas kohe täiesti filosoofiliseks kui arutles, et miks võisilm pudru peal on parem kui pudru all. Tuli välja, et pudru all on ka teine päris hea. Sellest momendist alates hakkas Toomas maailma teisiti nägema. Tihti filosofeeris ta maiste nähtuste üle ja seadis kahtluse alla kõik seni teadaoleva. 

 Kui aus olla, siis Toomas hakkas juba jõle tüütuks muutma, sest ta küsis nii paganama palju, et vaevalt jõudis Tädi Porgandi eelmiselegi vastata kui too juba järgmist küsis. Tädi Porgandi jättis ära pühapäevased pannkoogid ja lõpuks said lapsed ainult vett ja körti, aga ikka hüppasid rõõmsalt mööda õuet ringi ja mitte isegi ei mõelnud koju minna. Hullem veelgi - Toomase pea hakkas kördi peal nõnda vilkalt käima, et nüüd ei jäänud enam Tädi Porgandil muud üle kui vanade sõbrannadega suhtlemiseks soetatud ouija-board kapist välja tõmmata ja vastuseid nõiatahvlilt küsima hakata. 

 Viimasel ajal oli Toomase pead väga vaevanud mõte, et kuidas ometi inimesed riideid kandma hakkasid. Ega tädigi sellest asjaolust polnud veel aru saanud. Milleks üldse riideid kanda? Nii võttis Tädi Porgandi kätte ja hellas tahvliga ammu lahkunud Särevere Aadule ning kurtis muret.  Oli teine hirmus tark mees olnud. Õige pea Aadu ilmutaski end suure tolmuplahvatuse saatel ja seadis end elutoa diivanil sisse. 

See tolmuplahvatus ei olnud miski eriefekt, vaid Tädi Porgandi toas olev tolm, mis energiate liikumisega kappidelt kokku kohkus.  Justkui teises ilmas oleks aeg loetud alustas Aadu ilma pikema sissejuhatuseta: 

 “Seda ma nüüd ei tea mitte öelda, et kas see oli suurest häbist, tarvidusestvõi mõlemast, aga juba enne Kristust leidis inimene, et millegagi oma taguotsa ikka katta võiks. Eks nad seal esialgu ehk proovisid kobrulehti ja teab mida, aga teadlased annavad meile õige väikese eksimisruumiga teada, et umbes kuskil 100 000 – 500 000 aastat tagasi hakkasid inimesed riideid ikka küll kandma jah.”. 

 Vahepeal palus Aadu pinti õlut, et kaua kuivanud keelt kasta.  Lonksanud suure sõõmu, mis momentaalselt diivanile valgus lisas ta veel:

“Esialgu ikka kasutati loomanahka ja -karva kah, aga kuskil 6500 kanti enne Kristust osati ka juba midagi vildile sarnast teha. Ning 5000 eKr aga kooti Egiptimaal linast kangast, samuti kooti  pilliroost ja papüürusest ning kuskil 4200 eKr oli kangakudmine jõudnud ka Põhja-Euroopasse.

“Vau, milline tark mees!”, mõtles Tädi Porgandi kuid ta mõttekäiku katkestas järgmine tolmuplahvatus ning diivanil istus nüüd ka geograaf Ferdinand von Richthofen isiklikult, kes teatas aristokraatlikult ilmel:

“Ja kui te lubate lisada, siis 200 eKr - 1000 pKr sai alguse siiditee, mis oli tuhandete kilomeetrite pikkune ajalooline kaubateede võrk Hiinast Vahemere maadeni. Seda nüüd küll jah, et siid avastati varem, kuid nende sadade aastate jooksul tõusis siid luksuskaubaks Euroopas. Ja muide, termini “siiditee” mõtlesin välja mina!”.

Von Richtofen ulatas Tädi Porgandile teisest ilmast kaasa võetud siidisalli ning rüüpas siis lonksu punast veini ja muheles sisimas, et sellega on ruumi kõige tähtsam, targem ning peenem isik määratletud. Tädi Porgandi diivanile valgus aga nüüd ka üks suur punane märg plekk, mis Tädi Porgandile kohe ei mingit head muljet ei jätnud. 

Vahepeal oli aga liitunud ka Läti Henrik, kes alles paaniliselt lappas Liivimaa Kroonikat.

“Peale seda leiutatakse ka puuklotsi print Hiinas.”, katkestab Särevere-Aadu tekkinud vaikuse. 

 Tädi Porgandi vaatab suu ammuli lummatult Aadut nagu kaua näljas olnud hunt üksikut vasikat, samal ajal jällegi von Richthofeni pilku võiks kirjeldada pigem koduperenaise omaga, kes on silmanud rotti. 

 Aadu on lihtne mees, tema ümbritsevat ei märka. Tema muudkui räägib edasi. 

 “Vot see käis nõndaviisi, et puuklotsidest vormiti kujundeid, millega sai pilte printida kangastele ja mõtle mida mina veel lugesin. Aastal 1000 juba kooti esimesi puuvillaseid sokke

Egiptimaal. Vahi värki! Kõigest 30 aastat varem kui Tartut esimest korda kirjalikult mainiti ja..”

 “191 aastat enne seda kui Eestisse piiskopiks lähetatud preester Theoderic peaaegu muinaseestlaste poolt õndsaks võeti.”, kilkas Läti Henrik, kelle jaoks olid sündmused nüüd nii kaugele jõudnud, et tema kroonikast mingit kajastust võis leida.  

 “Juhtus teine nõnda kehval ajal tulema lihtsalt, kui just jaanipäeva paiku suur päikesevarjutus oli ja muinaseestlased vaatasid, et: “Näe, tuli oma kristlusega ja pistis teine veel päikese ka nahka, pistame siis meie tema omakorda pintslisse!”. Õnneks liisuheitmine soosis vaest preestrit ja hing jäi temale sisse”.

 “Aga egiptlased olid juba samal ajal 191 aastat puuvillaseid sokke kandnud.”, lisas Aadu teravalt. Tal oli eestlusest tegelikult savi, sest Aadus oli rohkem juudiverd kui muud. 

 “Aga mis sellest, puuvilla muinaseestlastel veel küll ei olnud, aga meie käisime hoopis lambavillaste sokkidega!”, pahandas liitunud muinaseestlaste maleva juht Lembitu, kellel oli üüratult suur muhk otsmikul.

 Tädi Porgandi oli kõike vahepeal sama agaralt konspekteerinud nagu Läti Henrik oma Liivimaa Kroonikas ja oli sündmuste ahelast täiesti haaratud, kuid von Richthofenile oli Aadu ikka täiesti pinnuks silmis, sest tema ja tädi pilgud oli ristunud. Vähemalt nii ta arvas. Eks ta vaatas parajalt kõõrdi ka. 

Kui Aadu aga taaskord alustas juttu lausega: “Ja siis ma lugesin, et.. “, plahvatas aga küsimus Richthofeni peas. 

 “Oota mismõttes lugenud?”, küsib ta. 

“Ega ma ise kõike näinud pole, ma googeldasin”, lagistas Aadu naerda.

 Tõepoolest, ka Richthofenil oli tegelikult nutitelefon, aga selle peale ta ei tulnud, et googeldada. Veits pani rumalalt end lausa tundma. Samas tegi head meelt kah, et Aadu iseenesest ikkagi nii tark ei ole ja tõenäoliselt on tegu ikka täiesti tavalise põmmapeaga. 

 Richthofeni endasse vaatluse ajal olid aga Särevere-Aadu ja Googel Tädi Porgandi südame täielikult võitnud. Üheskoos Läti Henriku ja Lembituga googeldasid nad kõiksugu asju. Mõningad palad nende avastustest:

 1519 – Hispaania vallutajad avastasid Lõuna-Ameerikast puuvilla ja tutvustasid seda Euroopale.

 1589 - Briti vaimulik William Lee leiutab mehaanilise kudumistelje. Legend räägib, et selle leiutiseni viis ta naine, kellega ta kurameeris, kuid paraku oli viimane huvitatud rohkem kudumisest kui mehest endast. Vat sulle säh!

 1785 – Rullprintimine leiutatakse, mis annab võimaluse tööstuslikul tasandil kangaid printida.

 1829 – Leiutatakse esimene laialt kasutust leidev õmblusmasin.

 1856 – 18 - aastane keemik William Perkin avastab kogemata sünteetilise kiu. See polnud küll see, mida ta saavutada    üritas, aga asi seegi!

 1892 – Avastatakse ja patendeeritakse viskoosi loomise protsess.

 1903 – Jah ja sellel aastal tehti juba esimene moeshow Ameerikas.

 1935 - Leiutatakse nailon. Esmalt kasutatakse naiste sukkpükste tegemisel, mis olid enne tehtud siidist.

 1955 –  Põhjusega algab teksapükste võidukäik tänu James Dean ́i kantud teksadele filmis “Põhjuseta mässaja” 

 1959 -  Leiutatakse elastaan ehk spandex – sünteetiline veniv kiud.

 Lõpuks olid kõik vaimud peale Richthofeni mõnusasti elutoas ja rääkisid finantsvabadusest. Geograafist oli mälestuseks järgi ainult punane veiniplekk diivanil. Lapsed olid juba Särevere Aadu peale koju ehmunud ja Tädi Porgandi mõtles, et kui kena ikka, et see Google olemas on ja kui Toomas järgmine suvi jälle tuleb, siis ta kindlasti räägib talle kah sellest. 

 

Teie Elis ja  Tädi Porgandi.

 

Kasutatud materjalid:

The Mood Guide to fabric and fashion

L. Vahtre - Eesti ajalugu

http://muinasaeg.blogspot.com/p/hilisrauaaeg.html

Ja ohtrasti GOOGLET!!!